Vaateratas oli avatud kuni 1894 aasta aprillini, mil see võeti osadeks ja ehitati uuesti üles Chicago põhjaosas Lincoln Park'i kõrval. Seal kasutati vaateratast kuni 1903 aastani, mil see 1904a maailmanäituseks St. Louis'i transporditi. Vaateratta teekond sai otsa 1906 aasta 11. mail, kui see sõna otseses mõttes õhku lasti.
Pariisi vaateratas "Grande Roue de Paris" ehitati valmis 1900 aasta maailmanäituseks. Selle omanikuks ja ühtlasi ka direktoriks oli Théodore Vienne.
100m kõrgune ja 400 tonni kaaluv vaateratas oli avamise ajal maailma kõige kõrgem ning hoidis oma kohta teoreetiliselt kuni 1989 aastani, mil Jaapanis sai valmis 107.5-meetrine Cosmo Clock 21.
Pariisi vaaterattal oli 40 gondlit, mida oma suuruse tõttu kutsuti hoopis vaguniteks. Kui 1920a vaateratas suleti, siis paigutati need vagunid lähedal asuvasse Village suisse ning nendest said kasutatud kaupade müügiputkad. Tänapäevalgi on see kant tuntud oma antikvariaatide poolest.
1937 aastaks oli Pariisi vaateratas täielikult vanarauaks lammutatud.
Pärast Pariisi vaateratta sulgemist, sai austusväärse "maailma kõige kõrgema" tiitli endale Viini vaateratas (olles ainult 64.75m lõbimõõduga).
Wiener Riesenrad ehitati 1897 aastal inglise insener Lieutenant Walter Bassett Bassett poolt, et tähistada keiser Franz Joseph I kuldjuubelit. Vaateratta lammutamine oli plaanitud 1916 aastaks, aga kuna selle jaoks ei leitud piisavalt raha, lükati seda edasi. Teise maailmasõja ajal 1944a. sai vaateratas põlengus kahjustada ning algsest 30 gondlist taastati seejärel vaid 15.
Olles üks esimesi vaaterattaid on Wiener Riesenrad tänapäeval ainus, mis 19 sajandil ehitatutest säilinud on.
0 kommentaari:
Post a Comment