Prantsusmaal elades küsitake tihti mu käest, mis on eesti köögi eripära või eesti toidud. Räägin siis kartulist ja kastest ja marineeritud aiasaadustest. Kui jutt läheb aga kookide peale siis jään kukalt sügama.
Vanaema ikka tegi biskviitpõhjaga vahukooretorti ning küpsetas erinevaid plaadikooke (kohupiima, õuna või rabarberi). Ema tegi meile kass Arturi kooki, kirjut koera, küpsise-ja vahvlitorti ning biskviitpõhjaga kohupiimatorti. Lisaks tulevad veel meelde: Napoleoni kook, Aleksandri kook, šarlott, meekook, sefiiritort, rullbiskviit, liivakook, rummikook, besee, tuuletasku, hapukoorekook, korvikesed ja keeksid. Loomulikult on tänapäeval valik tunduvalt laiem ja rahvusvahelisem.
Toon nüüd siia võrdlusena mõned prantsuse kondiititooted: Opéra, Millefeuille, Tarte Tatin, Paris-Brest, Cannelé, Religieuse, Bavarois, Dacquoise, Kouign Amann, Saint-Honoré, Le Mont-Blanc, Galette de Roi ja nii edasi ja nii edasi. Igal koogil on kindel nimi, päritolu ning traditsiooniline retsept. Ei ole mingi biskviitpõhjaga vahukooretort, kuhu vahele paned seda, mis sahvris leidub. Ürita siis sedasi prantslaste jaoks tõsiseltvõetav olla.
Umbes nädalake tagasi avastasin ma, et lisaks Bretoonimaa traditsioonilistele kookidele, omab Rennes ka täiesti enda kooki. Ei ole viimane küll eriti ajalooline - on loodud 1999 aastal 4 kohaliku kondiitri poolt: Pâtisserie Bouvier (ei tea kahjuks kumb), Pâtisserie Chauou, Pâtisserie Janvier ja Pâtisserie Le Daniel. Tegemist on 70 grammise risttahuka kujulise koogiga, mis koosneb õuntest, siidrist ja käsitsi valmistatud võist küpsetatud mandlibiskviidist. Algselt plaaniti kooki nimetama hakata Pomandine või Pomandin, kuid lõpptulemusena valiti hoopis "Parlementin". Põhjuseks koogi kuju, mis pidavat sümboliseerima Rennes'i 18. sajandil rajatud parlamendihoonet ning samuti selle ehitamiseks kehtestatud uut maksu siidrile.
Le Parlementin koogi ristimine toimus linnvalitsuse hoones 29. jaanuaril 2000 ja seda viis läbi tolleaegne Rennes'i linnapea Edmond Hervé.
0 kommentaari:
Post a Comment