Uus turg oli Tallinna kesklinnas aastatel 1896–1948 tegutsenud kaubanduspiirkond. See asutati Tallinna Linnavalitsuse korraldusel pärast turuplatsi likvideerimist Tallinna Raekoja platsil.
Enne turuplatsi organiseerimist asus piirkonnas Rootsi-aegsete kaitserajatiste Uue poolbastioni ja Strömbergi reduudi territoorium, mida kasutati linnakodanike haljasalana.
Uus turg piirnes tänapäeval Pärnu maanteega kattuva, tolleaegse Jaani tänava osaga, Vene turu, Estonia puiestee, Estonia teatrihoone ja Saksa Teatri hoonega.
Rajamise ajal piirnes Uus turg idasuunal Vene turuga, Uue ja Vene turu vahelisel alal tegutsesid pärast 1896. aastat ajutistes hoonetes mitmesugused lõbustusasutused.
Omaaja üks uhkemaid turuhooneid Tallinnas püstitati 1898–1899, mis sai 1944a. 9. märtsil pommitabamuse. Sõja lõppedes rajati sama koha peale Tammsaare park.
Uus turg likvideeriti 1948. aastal, kui Keldrimäe asumis asutati uus Tallinna Keskturg.
IX üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1928. aastal Tallinnas. Esmakordselt toimus pidu Tallinna lauluväljakul, kuhu rajati vahetult enne pidu puust laululava.
Peol osales 436 laulukoori-orkestrit 15 049 tegelasega. Eestlaste koore oli tulnud ka Lätist, Soomest ja Ühendriikidest. Lisaks kohalikele kooridele esinesid peo kolmandal päeval veel Soome Kooriliidu ühendkoor, Läti üliõpilassegakoor ja Norra üliõpilasnaiskoor.
Kuulajaid oli laulupeol hinnanguliselt 150 000.
VIII üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1923. aastal Tallinnas.
Peol osales 386 esinejate rühma 10 562 tegelasega. Laulupidu peeti Rohelisel aasal praeguse Kadrioru staadioni kohal.
Suurest laulupeovaimustusest tingituna sai alguse igal viiendal aastal üldlaulupeo korraldamise tava
Saadetud 30.12.1906 Reval'ist St.Petersburg'i
Üks kaart minu Tallinna kogusse jälle juures. Saatetud 8.02.1926 Aegviidust Rumeeniasse.
Minu kõige esimesed Tallinna postkaardid. Esimene saadetud 1928 aastal Tallinnast Belgiasse Liège'sse. Teised kaks 1930 aastal Tallinnast Prantsusmaale Ségur-les-Villas'isse.
