Olen teel Pariisist Rennes'i. Magamisest ei tulnud midagi
välja, nii olengi veetnud aega aknast välja vaadates. Kui Eestis on
loomapidamine välja suremas, siis siin on nii tore näha lehmakarjasid
künkanõlval söömas, õunapuude all lambaid ja ühe maja kõrval väikses
taras kurva näoga eeslit. Maneežides ratsutatakse.
Peale selle on siin puud juba lehtes ja värskete viljapõldude vahel kollendavad rapsipõllud. Mõnel põllul alles künnab traktor ja keerab üles musta mulda. Kastanid ja õunapuud õitsevad ning sirelid on kohe hakkamas. Eriti torkavad silma tammede värsked helerohelised lehed. Päike sirab ning taevas on helesinine. Ühest linnast mööda sõites nägin jalgrattal meest, kes kandis ainult t-särki ja lühikesi pükse. Siinkohal pean mainima, et kannan ise praegu pikka villast salli.
Peale selle on siin puud juba lehtes ja värskete viljapõldude vahel kollendavad rapsipõllud. Mõnel põllul alles künnab traktor ja keerab üles musta mulda. Kastanid ja õunapuud õitsevad ning sirelid on kohe hakkamas. Eriti torkavad silma tammede värsked helerohelised lehed. Päike sirab ning taevas on helesinine. Ühest linnast mööda sõites nägin jalgrattal meest, kes kandis ainult t-särki ja lühikesi pükse. Siinkohal pean mainima, et kannan ise praegu pikka villast salli.
Suure mulje jättis mulle ka üle Amsterdami lendamine. Kõik
need joonlauaga tõmmatud põllud ja kanalid. Värvilised lilleväljad. Jäi
arusaamatuks, kuidas inimesed sellisel vesisel pinnal elatud saavad.
Ülevalt vaadates see ei tundukski päris, vaid nagu ulmefilmist.
Vähem kui pool tundi ja ma olen oma kallima käte vahel.
Tegelikult ei saa ma veel ikka aru. Eks esimesed päevad on imelikud ja
võõristavad. Õnneks veedame kuni nädalalõpuni kõik päevad koos ringi
reisides. Homme juba Bordeaux.
Oma suureks rõõmuks nägin ka 2 lossi - Vitre ja üks kohe pärast Le Mans'i väikses linnas mäe otsas kiriku kõrval.
0 kommentaari:
Post a Comment