Olles juba pea kolm aastat Prantsusmaal elanud on mu meeltest hajunud see erutus, mis varem tuli igal korral, kui Prantsusmaa ja Pariisi peale mõtlesin. Minu jaoks oli Pariis püha koht - romantika, kunsti, kirjanduse ja kultuuri häll. Ma võitlesin visalt, kui keegi Pariisi kohta midagi halvasti ütles! Olin armunud!
Pärast esimsest Pariisi külastust olin aga pettunud. See ei olnud üldse
selline nagu raamatutest olin lugenud ja filmidest näinud.Nüüd, kus ma
olen reaalsusega leppinud tahan ma siiski Pariisile
anda üha uusi võimalusi. Ma arvan, et see on tänapäevane kiire elu, mis
on enda alla matnud kõik need romantilised lood.
Oma tänase looga ma tahan alustada ikka väga algusest. Ja see algus
ulatub 1640datesse, mil reisijad ja kaupmehed tõid kohvi Prantsusmaale.
Kohvi said endale küll lubada ülirikkad kodud, sest 1 nael kohviube
maksis tol ajal 4000 dollarit ehk 10x rohkem kui kõige kallim šampus.
Esimese kohvimaja avas armeenlane nimega Pascal. Tekkis teisigi, kuid
need ei muutunud väga populaarseteks, kuna neid samastati Inglismaal
avatud kohvimajadega, kus pakuti ka õlut ning mis olid räpased ja
suitsust hallid. Esimese glamuurse kohvimaja avas 1684 aastal Pariisis
sitsiillane Francesco Procopio dei Coltelli, kes oli eelnevalt 2 aastat
töötanud ettekandjana Pascali kohvimajas ning oli mõistnud, et kohvi
peaks koos käima luksuslikkusega. Ta ei lubanud oma kohvikus suitsetada
ja õlut seal ei pakutud. Francesco Procopio dei Coltelli mõistis, et
inimesed on nõus kallist hinda maksma mitte ainult kohvi eest, vaid ka
elegantse ja kauni ümbruse ning viisaka teeninduse eest. Tema kohvikus
kallati kohv õhkõrnadesse portselantassidesse hõbekannudest. Kelnerid
kandsid eksootilisi maani armeenia rüüsid. Kohviku seinu aga kaunistasid
Prantsusmaal valmistatud peeglid, milliseid kuskilt mujalt leida polnud
võimalik.
Ja mis seal salata - tal oli õigus. « Le Procope » muutus kiiresti kõrgklassi lemmikkohaks.
1686 aastal kolis kohvik tänavale, kus 3 aastat hiljem avas uksed
Pariisi kuulsaim teater La Comédie-Française. Tänu sellele sai « Le
Procope'st » näitlejate ja publiku ajaveetmiskoht. Tänaseks on « Le
Procope » avatud olnud juba 328 aastat ning on seega maailma vanim
kohvik.
Nimekatest külastajatest võib välja tuua: Voltaire, Benjamin Franklin, Napoleon Bonaparte, Balzac, Victor Hugo ja paljud teised.
* Loo koostamisel on kasutatud kõikvõimsa interneti abi
* Foto leitud: wikipediast
* Foto leitud: wikipediast
0 kommentaari:
Post a Comment