Tere mina olen Teie uus geograafiaõpetaja, Osa 1

Siin ma nüüd siis olen - oma kodumaast tuhandete kilomeetrite kaugusel õnne ja armastust otsimas. Eestist väljaränne on praegu väga populaarne ning saan inimstest aru, kes tahavad maailma avastada. Aru ei saa ma aga nendest, kes kolivad teistesse riikidesse tegema tööd, mida sealsed kohalikud teha ei taha ning siis kirjutavad meediasse artikleid kui halb on ikka Eestis elada ja kuidas väljamaal teenib meeletult raha. Tahaks sellistele rusikaga näkku lüüa ja esimese rongiga kuhugi kaugele kaugele sõidutada.

Eesti on väikeriik oma keele ja kultuuriga ning võtta seda iseenesestmõistetavalt tänulikkust üles näitamata teeb mulle lihtsalt haiget. Minu eestimeelsus on siin võib öelda et isegi süvenenud. Näiteks sain ma keelekursustel tuttavaks tüdrukuga Kirgiisi Vabariigist. Viimane oli väga imestunud, et ma räägin eesti ja mitte vene keelt. Tema kirgiisi keelt rääkida enam ei oska. Ütles, et vanaema püüdis küll talle õpetada, aga enamus rääkis vene keelt ning nii see jäi. Te ei oska ette kujutada, kui suur rõõmutunne mind tol hetkel valdas, sest ma saan rääkida eesti keelt.

Lisaks eelnimetatud vingujatele ajavad mind marru ka inimesed, kes küsivad: "Noh, kui sa nüüd siin abiellud, siis sa võtad ju prantsuse kodakontsuse?" - "Mis asja? Ei võta! Miks ma peaks tahtma olla prantslane, kui saan olla eestlane?!" Eestlane olla on uhke ja hää ning reisile minnes ei pea vähemalt inimröövijaid kartma. Me paneme nad nutma, sest nad ei oska meiega midagi peale hakata. Keskmine prantslane pandaks kohe seina äärde ning lastaks maha.
Kui ma aga tõesti peaks eestlane olemisest lahti ütlema, siis saaks minust pigem maluiin, nemadki on väga patriootlikud. Leidsin ühest raamatust nende moto, mis ütleb: "Malouin first and foremost, Breton perhaps, French only if there's anything left." 

Minul oli Eestis hea elada. Eesti on ideaalne koht ettevõtlikele, innovaatilistele ja ideedest tulvil inimestele, kes tahavad midagi ise ära teha ning ei oota, et riik neile söögi lauale toob ja p**** ära pühib. Need kitsarinnalised, kes arvavad, et 22 aastase väikeriigi majandus ja eluolu peaks olema samaväärne vana suurriigi omaga, võiks teha rohkem tööd ja vähem vinguda, et oma järelpõlvedele paremat Eestit luua.

Nii, ma arvan, et te olete nüüd aru saanud, et tänase geograafiatunni teema on Eesti.
Mis see Eesti siis õigemini on?
Kus see Eesti on?
Ja mis keelt te ka seal räägite?

järgneb...