Tere mina olen Teie uus geograafiaõpetaja, Osa 2

Täna me siis räägime Eestist.
Tavaliselt jõuan siin selle teemani, kui minuga alustatakse vestlust lausega:

"Oi, mis kena aktsent teil on..."

Ja siis läheb tulistamiseks... Osad lisavad kohe otsa:

"...kas te olete Poolast?" - "Ei!"
"...kas te olete Skandinaaviast?" - "Ei!"
"...kas te olete inglanna?" - "Ei!"

Teised ikka ilusti küsivad, kust ma pärit olen ning jätkavad targutamist:

"...jah, seda ma arvasin, et see on vene aktsent!" - "Ah?!"
"...Estonie, ah-jaa - Venemaa?" - "MIDA?"
"...Estonie, ja-jah, Eesti on ju Baltiriik, mis see pealinn nüüd oligi...Riia?" - "Eesti on üks kolmest Baltiriigist ja pealinnaks on meil Tallinn. Riia on Läti pealinn."
"...Estonie, see on pealinn, aga mis see riigi nimi nüüd oligi..." -"WTF?!"

Üks helgemaid hetki on mul olnud ühe naisterahvaga, kes küsis:
"...Estonie, kus see asub, idas?" - "No jääb rohkem põhja poole." - "Ei, idas on!" - "Noh, ma ütleks siit võttes jääb nagu kirdesse siis." - "Ei, idas on!" - "..."

Kõige lähemele pakkus aga üks teine naisterahvas, arvates et mul on soome aktsent. Ta ise on Soomest pärit, kuid kolis juba väiksena Prantsusmaale elama. Samas mõte, et ma prantsuse keelt soome aktsendiga räägin tekitab minus hirmu. Loodan, et seis ei ole lootusetu. :D

Hiljuti külastas mu kauplust keskealine proua, kellele Eesti nime kuuldes kohe lai naeratus näole tuli. Ta poeg töötavat juba pikemat aega Eestis ning mõned aastad tagasi käis ta pojal külas ning oli Tallinnast täielikus vaimustuses: "Nii ilus linn. Nii toredad inimesed. Nii mitmeküllane. Nii huvitava ajalooga." Ma olin sõnatu kohe.

Ei läinud väga kaua aega mööda, kui mind üllatas järgmine klient. Üks itaallasest härrasmees, kes oma vaba aega ajaloo uurimisega sisustab ning on väga süvitsi uurinud ka Nõukogude Liidu ajalugu. Surus mu kätt kohe austust avaldades, et selline väike rahvus suurele Venemaale vastu julges hakata. Härra luba häda korral lausa ise Eesti vabaduse eest võitlema tulla. Ma ei osanud midagi öelda, lõkerdasin naerda ainult.

Tänase geograafiatunni lõpetuseks siis lugu härrasmehest, kes teada saades, et ma Eestist pärit olen, küsis, kas ma mitte temalt Arvo Pärdi CDsid laenata ei taha. Tema olevat suur fänn. Keeldusin viisakalt, vastates, et mul endalgi on riiulis mõned Pärdi teosed. Pärast seda sain härra kogu lugupidamise osaliseks. Nüüd alati kui ta midagi ostma tuleb, siis naeratab tavaliselt natukene suuremat naeratust samal ajal mulle pingsalt silma vaadates. Ta vist ikka väga tahab mulle neid CDsid laenata.

järgneb...
(kui tuleb uusi ja huvitavaid vestluseid)