Päev pargis - Parc Oberthür

 Meie kodust vähem kui minuti kaugusel asub väike park nimega Oberthür. See on piisavalt väike, et mitte meelitada ligi turiste ja linnarahvast. See park on pigem ümbruskonna elanike koduaed. Tänu suvistele ilmadele veedan ka mina siin pea iga päeva ja mis seal salata - olen siin ka preagu. Istun pargipingil tiigi kaldal ja naudin linnulaulu. Kuigi see park asub kesklinnas ei kostu siia mingit müra. Seega on parim koht inspiratsiooni ammutamiseks. 

Hommikuti käin ma siin jooksmas ja pärastlõunal päiksevanne vōtmas. Olen siin olnud juba nii mitmeid kordi, et tunnen parte nägupidi ja tean mis hetkel millises parginurgas kõige mõnusam olla on. Olen sõbraks saanud kahe kassiga, kes tiigikaldal parte vaatamas käivad. Üks kassidest on kõhetu musta ja pruunikirju ning teine hästi toidetud valge-beešikirju. Omavahel nad läbi ei saa, jageledes territooriumi pärast. Praegu tundub, et turskemal on sõnaõigus.

Märkasin täna esmakordselt, et meie pargis elab ka punakaspruun valge kõhualusega orav. Tabasin ta tiigikaldal vett joomas. Minu samme kuuldes pages oravapoiss küll tagasi kõrgete puude latvadesse, aga teadmine, et ta olemas on, teeb mul meele rõõmsaks.
Mulle nii meeldib siinne õhkkond ja üleüldine pargikultuur. Mulle meeldivad pered, kes peavad piknike või šonglöörid ja köielkõndijad, kes harjutavad oma kava, tüdruk, kes varahommikul põõsaste vahel qi gongi teeb ja kõik need pargipinkidel raamatuid lugevad inimesed. 

See on täielik vastand linnapildi tormamisele ja kõik see toimub mu "tagahoovis".